Loomingulise doktoritöö raames uurin, mis vormides ja kuidas kunstnikud ühiskonna teiste gruppide käekäigus osalevad. Samuti seda, milliseid ootusi kunstipublik seab kunstnikele väikese elanike arvuga linnade näitel. Kas ja kuidas inimeste ootused ja kunstnike väljapakutav kunstitegevus valikus Eesti väikelinnades kohtuvad? Erinevate näitusekohtade võrdluses olen seni uurinud Paldiski ja Haapsalu näitusekohtade olukorda ümbritsevate linnade kontekstis. Sellest toimus mullu juunis ka näitus Valga Muuseumis. Samuti uurimuse jätkuna Valga ja Võru näitusekohti. Vastavasisuline näitus toimus 2018. aasta augustis taas Valga Muuseumis. Pärast teise etapi teostamist kavandan uurimust Rapla ja Rakvere näitusekohtades. Kõiki uurimuses kajastuvaid näitusekohti olen sidunud valikuga kunstnikest, kes on seal oma näitusi teostanud ajavaheikul 2010-2017. Kunstnike ja linnade elanikega toimunud intervjuud sisaldavad viiteid näitusepaiga ja ümbritseva linna suhetest ning kunstitegevuse tähendusest. Kõigist kolmest võrdluspaarist (Paldiski-Haapsalu, Valga-Võru ja Rapla-Rakvere) toimuvad kokku 3 näitust, mis käsitlevad neis linnades asuvate näitusekohtade eristuvaid tahke või ühiseid, üksteisega siduvaid teemasid. Käesolevas ettekandes seon Haapsalu ja Paldiski uurimuses käsitletud kunstnike intervjuude vastused ja nende linnade kunstipubliku ootused kunstnikele. Eesmärgiks on seejuures mõista küsimuste keskmesse jäävaid näitusekohti kultuuriliselt ja sotsiaalselt sidusate tervikutena, mida iseloomustab oma unikaalne suhete süsteem.

1. näitus (Valga Muuseum, juuni 2017)

2. näitus (Valga Muuseum, august 2018)

3. näitus (Rapla Kaasaegse Kunsti Keskus, oktoober 2019)



home next