Vaal Galerii 2006. aastal toimunud näitusel „Kõik on nii hästi!“ lisasid Rait Rosina loomingule neljanda mõõtme muusikateadust õppinud Gerhard Locki muusika. Rosina ja Locki 2003.a alanud koostöö lähtus ühest algallikast ning toetus teineteise loodule. Nende askeetlikult puhas looming on piisavalt avar, et jätta muusikale ruumi maalis liikuda ja maalile võimalus vormuda helide saatel. Rosin ja Lock kaasasid lisameediumi: Jüri Muttika sulest oli väljapaneku juurde kuuluv tekst.
Vaala alumine korrus kannab vaataja ülessoojendamise eesmärki. Neli maali nende juurde kuuluvate helinditega olid Rosina ja Locki käeharjutused ja tõlgendused neljale paradigmale – analüütilisele filosoofiale, eksistentsialismile, pragmatismile ning hüperrealismile. Kunstnikud ei püüelnud ei distsipliinide terviklikule hõlmamisele ega nende sünteesile, vaid esitasid lihtsalt oma nägemuse huvipakkuvatest valdkondadest.
Ülemisel korrusel oli näha triptühhoni, milles liituvad maal, heli ja tekst. Autorid palusid näitusekülastajalt valmidust süveneda ja julgust läheneda. Nende visandatud nägemus tänasest ühiskonnast on korraga uimastav ja trööstitu. Kumb tundmus peale jääb, kus lõpeb aus tõdemus ja algab meelepete, kas naudingutsüklist on võimalik vabaneda, jääb vaataja südametunnistusele – saateks hüüatus „Kõik on nii hästi!“