Viimase aasta jooksul valminud Rait Rosina maalidest leiab tõlgendusi
animaalsest algupärast, mida vahel väidetavalt kogetakse läbi
määratult tervikliku ühtsustunde. Rosin esitab Jakobi galerii
näitusetööde kesksena küsimuse: mis tingib inimeses animaalsuse
kohalolu ja miks see maagilisena võetav seisund näib tegelikkusega
arvestamise võimet pigem pärssivat?
Juhul kui tegu on mõistuse enda tööviljaga, juhindub asiste tegevuste
koordineerimisele toetuv mõtlemine pigem loogilistest operatsioonidest.
Kujutamine ja kujutavale tähenduse omistamine ratsionaliseerivat
mõistusele päriselt mitte alluvaid episoode, hetki ja muljeid. Seega
valitseb tegelikkuse ja kunstilises võtmes kujutatu vahel kompleksne,
mittelineaarne seos.
Ebapolendi olendid pärinevad justkui kõigile tegudele ja algatustele
alglätte moodustavast igavuse tundest, mis pole siiski märgiks
täielikust mõistuse puudusest. Hoopis ajas lahjemaks kuluv reeglistik
paneb meis helisema ka sõnadeta kõlavat soovi taastada mingi osa rahu
ja tasakaalustatust väärtustavat meelelaadi. Ebapolendi olendite
alalhoidmiseks sobiva looduslähedase keskkonna hoid tähendaks, et
näiteks seni tähelepanu mitte pälvinud põõsad tee ääres juhatavad
kätte teerajad vastuste mereni.
Jakobi galeriis, Tartus (2022)
Otsides kalu
Lendab
