väikelinn kui sündmus

näituse vaade

Piirilinn Valgka

Hostel Valga Nadežda

Põikka Valgka! Valga Muuseumi ees

Põikka Valgka! ratastel kast

fotod aktsioonist "põikamise kastiga" Valga linnaruumis

intervjuu-film "Väikelinn kui sündmus" kestus 77 min

dokumentaalne film "Vana-Võro klubi" kestus 8 min

Võru inkubaator

näituse vaade

näituse vaade

näituse vaade

Vana-Võro klubi

dokumentaalne film "Võru Kandle Keskus ja ? või Linnagalerii" kestus 11 min

dokumentaalne film "Valga-Valka kaksiklinn" kestus 11 min

näitusevaade

helisalvestised intervjuudest Valga elanikega (kestus 13 min)ja intervjuudest Võru elanikega (kestus 19 min)

back

Näitus "Väikelinn kui sündmus" Valga Muuseumis (august, 2018) käsitleb kaht näituste korraldamise kohta, üks mis asub Valgas ja teist, mis asub Võrus. Väikelinnades elavad tähelepanuväärsed inimesed. Me kõik oleme tähelepanu väärt, isegi kui see võib mõnele tunduda liiast või ülepakutud. Näitus teeb sissevaate Valga ja Võru kui väikelinnade olukorda. Ühelt poolt annavad nende linnade elanikud teada oma mõtetest, mis neil on tekkinud seoses linna külastavate kunstnikega. Teisalt avavad 10 kunstnikku Võru ja Valga linna keskmes asuvates galeriides läbiviidud tegevuste tagamaid. Näituse toimumise kestel teeb Rait Rosin koos abilistega retki nii Valgas kui Valkas spetsiaalselt kaksiklinna jaoks valminud järeltiritava ratastel "põikamise kastiga". Avame linnaväljaku ja tutvume linna tuntud ja vähem teatud paikadega. Retkede käigus on kavas läbi viia linnaelanike küsitlusi. Näitus on osaks Valga linna augustikuu kultuuriprogrammist, mille kava täieneb jooksvalt.

Intervjuudes nähtuvad väikelinna elanikest kunstipubliku ootuste ja kunstnike ideede kattumised või lahknemised. Kui kunstnikud seletavad oma kaalutlusi läbi kunsti konteksti, siis linnaelanikud mõtestavad endi vaateid, kunstinäitustel toimuva kohta, läbi linna aktuaalsete probleemide teadvustamise. Kunstinäitustel kajastuv jääb neile pigem linna eluolule sekundeerivaks nähtuseks. Need kaks kunstitegevust kui kultuurilist aktiivsust hindavat seiskohta avalduvad ühtviisi ääreala kunstina nimetatud ühiskondlikus tegevuses. Ühe kultuuriruumi piires, kuid erinevates geograafilistes asukohtades asuvad linnad on eristuvad nii sotsiaalselt kui kultuuriliselt miljöölt.

Rait Rosin mõtestab kogukonna sisese aruteluga kaasnevat, mida kunstnikud võiks ja peaks vahendama kui tegelike olude kujunemise lugu. Kunstnike jaoks tavapärased tegevused on siin lähtekohaks väikelinnas ühiskondlike arutelude toimumisele. Kunstile seatud ootused ja küsimus nendele ootustele vastavusest asetuvad laiemasse arutellu sellest, mis määrab kunstnike ühiskondlikke positsioone. Kunstil on väikelinnades eriomane roll täita ja ääreala ideed väljenduvad siin kunstnike eelistuses tuua näiteid üksikjuhtumite põhjal. Ääreala ja keskuse mõisted tähistavad tinglikult ühiskondlikul pinnal koonduva tähelepanu jaotumist, mille käigus omistatakse muidu eriilmelisele kohale tavapärast või tüüpilist loomust. Väikelinn sellisena, meediaruumi või laiema kultuuriruumi piires, kas ületab sündmusena uudise künnist või jääb kohaliku tähtsusega kõlapinna piiridesse. Eelnevalt on samasugune uurimus toimunud Paldiski ja Haapsalu linnades toimuva kohta.

back